Sel aastal jäi kevadine rattalaager ära ja käisin hoopis septembris rattamatkal. Nädalaga ligi 500 km täis nalja ja naeru ja ekslemist ja pingutamist ja ilusaid vaateid ja natuke vihma ja rohkem päikest! Ühe asja sain selgeks, reisiks võiks muretseda ühe objektiivi, mis teeb kõike. Teistel ka kergem 😛 Teise asja sain ka selgeks, a see jäägu omade vahele, ühesõnaga ei jokuta enam! Siin siis nö reortaaž meie vahvast reisist. Pildid täpselt selles järjekorras nagu nad tehti või kui fotokas oli käepärast või ta ei läinud oma teed….Tervitustega ning järgmiste kordadeni!
